kolm korda nädalas. Kajenni pipar: suurendab sülje tootmist, ensüümide aktiivsust ja stimuleerib maomahla teket , kiirendab sooltetööd ning on gaasidevastase (karminatiivse) toimega; toimib põletikevastaselt, olles abimeheks artriidi, diabeedi, psoriaasi ja teiste autoimmuunhaigustega kaasneva süsteemse põletiku leevendamisel; sobib tulisest loomusest hoolimata paradoksaalsel kombel soolehaavandite raviks; on tsirkulatoorne stimulant, kiirendades nii lümfaatilist „pulsirütmi“ kui seedimiskiirust; on trombide vastase toimega, vähendades ateroskleroosi-, insuldi ja infarktiohtu, kuna sisaldab ohtralt salitsülaate — looduslikke verevedeldajaid. Cayenne on ka suurepärane veenide, arterite ja kapillaaride elastsuse säilitaja. Toimib tõhusa detoksifitseerijana, stimuleerib vere voolu keha pindmistesse kapillaaridesse; aitab vähendada veresoone laiendeid, ühtlustades rõhku erinevate kehaosade vahel; kergendab liigesevalu,
toiduenergiast. Tärklist leidub kartulis, makaroni- ja teraviljatoodetes, riisis. Kõigi süsivesikuterikaste toiduainete mõju veresuhkru tasemele ei ole ühesugune. Lisaks süsivesikute kogusele peaks arvestama ka toiduainete veresuhkru taset tõstva toimega. Süsivesikute lagunemine glükoosiks toimub erineva kiirusega ja tekkiv glükoosi kogus on 12 toiduainetel erinev. Toiduainete seedimiskiirust ja söömisjärgset veresuhkru kõvera tõusu iseloomustab glükeemiline indeks (GI). GI määramisel kasutatakse baasainena tavaliselt glükoosi, mille indeks on 100%. See iseloomustab glükoosi kiiret imendumist ja sellele vastavalt veresuhkrutaseme järsku tõusu. Võrdluses glükoosiga määratakse kõigi teiste toiduainete indeks (1-st 100-ni). Selle alusel eristatakse kõrge, keskmise ja madala glükeemilise indeksiga toiduaineid. Suure GI-ga toit tõstab vere suhkrusisaldust kiiresti