FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.3 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Seedimine tähendab toitainete keemilist lagundamist. 2. Seedetalitlust reguleeritakse vastavalt toidu kogusele ja iseloomule hormoonide ja närvisüsteemi abil. 3. Enteraalne närvisüsteem, s.o. seedesüsteemi enda närvipõimikud on vajalikud seedimiseks. 4. Näja- ja küllastuskeskust stimuleerivateks aineteks on glükoos, aminohapped ja leptiin. 5. Sülg sisaldab antikehi, lipaasi, amülaasi, vett, elektrolüüte ja lima ja on vajalik toidu niisutamiseks ja neelamiseks. 6. Maos toimuvad järgmised protsessid: toidu hoiustamine ja portsjonitena
Närv – koosneb närvikiudude kimpudest. Närvilõpe - - efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed närvilõpmed), - retseptorid (tundenärvilõpmed), - sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad närvilõpmed) Mediaatorained - atsetüülkoliin, serotoniin, endorfiinid, gamma-amino-võihape. Peaaju (1400g) koosneb: Piklikaju – saab alguse seljaajust. Temas peituvad tähtsamad autonoomse närvitalitluse (vereringet, seedetalitlust, hingamist jm kontrollivad) regulatsiooni keskused. Väikeaju – asuvad asendi-, lihaskoordinatsiooni- ja tasakaalukeskus, samuti ruumis orienteerumist vahendavad keskused. Keskaju – paiknevad automaatsete liigutuste keskused, osa nägemis- ja kuulmisprotsesside ülekande ja kontrolli keskustest. Vaheaju – on kehast ja meeleelunditest tuleva informatsiooni peamine vastuvõtja, sorteerija,