Vürtsid ja pähklid
samuti antioksüdante. Vett on seemnetes toorelt 36%, õhkkuivanuna
9,3%.Süsivesikute sisaldus sõltub sellest, kui küps on seeme ja kui
palju aega on seemne valmimisest möödunud.
Seedermännipähklid kuuluvad loomulike toiduainete hulka.
Sellepärast puuduvad vastunäidustused nende tarvitamiseks nii
toidu kui ravi eesmärkidel. Eriti kasulik on nende
söömine immuunsuspuudulikkuse, allergia, ateroskleroosi, südame
isheemiatõve ja seedeelundkonnahaiguste korral.
Seedripähklite söömine võib rikkuda maitsmismeele. Inimestelt on tulnud palju teateid selle
kohta, et üks-kaks päeva pärast seedermännipähklite söömist tekib suhu kibe või
metallimaitse. Maitsmismeel taastub igasuguse arstiabita mõne päeva kuni nädala jooksul.
Kõik niisugused teated käivad üksnesHiinas kasvanud seedermännipähklite söömise kohta.
12
4 KOKKUVÕTTE
annaabi.ee 
