SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE
Sellele aitasid kaasa
põhjapaneva tähtsusega prantsuse keemiku Chevreul´i tööd, kes uuris rasvade koostist
ja seebi tekkimise mehhanismi. Tööstulikule seebitootmisele üleminekut soodustas ka
see, et osati juba piiramata hulgal ning odavalt saada soodad ja seebikivi. Ka rasvadest
ja õlidest ei olnud puudust- neid saadi ookeanitagustest kolooniatest. Lõpuks aitas kaasa
ka väikeste manufaktuuride asendumine suurte tööstusettevõtetega. Inglismaal suurenes
aastatel 1810-1880 seebitoodang umbes 10 korda ja seebi tarbimine umbes 3 korda.
Seep hakkas muutuma luksusartiklist tarbekaubaks ning leidis kõigis rahvakihtides üha
laiemat kasutamist. See võimaldas reeglipärast pesupesemist ja inimestel iga päev enda
pesemist. Vähenes nii arvult kui ka ulatuselt taud, mis veel mõne aastakümne eest oli
Euroopas laastavalt levinud. (Spauszus, 1975)
Tänapäeval on seep ja teised pesemisvahendid igapäevased tarbeained. Need on odavad