SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE
Euroopas laastavalt levinud. (Spauszus, 1975)
Tänapäeval on seep ja teised pesemisvahendid igapäevased tarbeained. Need on odavad
ja igale inimesele kättesaadavad (Spauszus, 1975). Nüüdisajal pannakse seebi sisse
värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidesse mitmesuguseid ravimeid nagu tõrv, vaik,
glütseriin jne. Seepe jaotatakse mitmesse gruppi: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-,
kosmeetilised ja ravimseebid, sõltuvalt sellest, kus neid kasutatakse. Tänapäeval on
olemas suured seebitehased, kus toodetakse seepi väga suurtes kogustes. Just sellepärast
on seep tänaseks nii odav ja kättesaadav kõigile (Wille, 1966).
Eestis omandatati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti
seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhaleelises. Leelist
tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või
kurnati. 19. sajandil hakati leelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama
seebikivi
annaabi.ee 
