Seebi ajalugu
kasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid see pesi hästi plekid
välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. Vanasti peeti puhast searasva
seebikeetmiseks liiga hinnaliseks, odavamate seepide tegemiseks ei kasutatud seda üldse.
Eestis tarvitati tavaliselt sea- ja loomarasva koos.
Seebikeetmisprotsess koosnes kolmest etapist: rasvade seebistamine, seebi
väljasoolamine ja seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Rasvu seebistati, keetes neid
seebikivilahuses või kanges tuhalehelises, kuni keedus muutus piimjaks ning seejärel
aegamööda aina paksemaks, hakates lõpuks mõla külge kinni jääma. Mida puhtam ja
värskem oli rasv, seda raskem oli seda seebistada. Väljasoolamise eesmärk oli eraldada
valmisseep seebipärast. Valminud seebisegu tasasel tulel keetes lisati väikeste koguste
kaupa soola. Segu muutub sealjuures esialgu vedelamaks, siis aga hakkab seep tasapisi
pinnale tõusma