Eesti kirjandus II kevad
Proosa tõuseb senisest rohkem nähtavale – võrreldes 90ndatega on
tõusnud mitmel moel uuesti fookusesse.
o Eksperimentaalne proosa
o Ulmekirjandus – sellist lainet pole seni eesti kirjanduses olnud,
on ainult üksikuid teoseid olnud.
o Noorsookirjandus – väga ilmekas ja torkab silma, sest 90ndatel
on sedasorti proosast väga vähe.
o Muu (ajalooline proosa, „kuritegevusproosa“, „seebikirjandus“
jne)
Kaur Kender
1998 Iseseisvuspäev
Karmi stiili esiletõus läheb lahti 1998.aastast romaanist „Iseseisvuspäev“.
Võime nentida, et mingit karmust ja kandilisust on ka varem, kuid siin on
nagu mingi uus nurk. „Iseseisvuspäev“ on groteski piirile viidud
kuritegevusproosa. See kuritegevuslikkus on 90ndatel väga popp. Tundub,
et see saab eesti proosa põhivõimaluseks, sellele tulevad ka järjed ja
kätkud