Sofi Oksanen -"Puhastus"
Isegi Hamsuni ,,Näljas" on
valguskiiri, Poe ,,Kaarnas", Plathi ,,Klaaskuplis", ja nii edasi. Ning ,,Puhastus" ekspluateerib
seda üdini. Harilikult rahvusvaheline tavalugeja ei viitsiks lugeda sadade lehekülgede viisi
maaelukirjeldust ja ühe tüdruku armupiinu oma õe peika suhtes. Aga kui vahepeal on olnud
roppu saksa pornot või ilget vene sõdurite poolt vägistamist, tunneb lugeja heameelt mitmete
lehekülgede pikkusest vaiksest ja turvalisest seebikeetmisest või tomatihoidise
valmistamisest.
Kui vägivalla peale juba jutt läks, siis ei saa ma nõustuda teatud kriitikute väite või
arusaamaga, et kuna Sofi Oksanen pole ise seda läbi elanud, ei tohiks ta sellest kirjutada.
Või et kuna ta pole siinses ühiskonnas sirgunud. Kas tõesti väidetakse, et 1977. aastal Eestis
sündinud ja kasvanud naisterahvas kirjutaks automaatselt parema ja tõetruuma raamatu kui
Soomes kasvanud Oksanen