Fassaaditooted (krohvid)
Tolleaegsetes oludes
oli tegemist "imekrohviga": ühelt poolt ei tekkinud krohvikihti pragusid, teiselt poolt võis
seda kanda praktiliselt igasugusele kandvale aluspinnale.
1954. otsis sveitsi leiutaja ajalehekuulutuse vahendusel Euroopast teisi litsentsist huvitatuid.
Juhuslikult luges pisikest "Frankfurter Allgemeine Zeitung"-is ilmunud kuulutust Weizeni
(küla Saksa-sveitsi piiri ääres) tsemendi ja lubjatehase raamatupidaja Otto Seeberger
Saksamaalt, kes näitas seda omakorda Fritz Stotmeisterile, sama tehase noorele juhile.
Viimane otsis juba mõnda aega firmale parema tuleviku kindlustamiseks teist osanikku. Koos
mõnede teiste ettevõtjatega omandas ta vaimustusega uut tüüpi krohvi tootmise ja turustamise
litsentsi. Selle jaoks asutati koguni eraldi firma filiaal Ispo-Putz KG Stotmeister & Co. 1955
võeti polümeerkrohvile patent. Leiutaja Silvio Pietroboni osalus tasandas uuele tootele teed
turuküpsuseni Saksamaal.
annaabi.ee 
