tõus, mida teatakse ka kui hindade revolutsiooni. Suured maadeavastused andsid tegevust ka teistele Euroopa maadele, kellel oli suurem laevastik ja võimalus ookeanil sõita avastatud piirkondi hakati kiiresti koloniseerima. Kohalikud rahvad orjastati või rööviti paljaks, kultuurid hävitati. Ellujäänud põliselanikele sunniti peale euroopalikku elulaadi ning elanikud kristianiseeriti. Uuele Maailmale andsid eurooplased lisaks hobusele ka veel palju haigusi, seealhulgas gripi, tüüfuse ja rõuged. Vana Maailma aga sai eelkõige kasu botaanika valdkonnas kartuli, maisi, tomat, küüslaugu ja muu nüüdseks juba vägagi tavaliseks ja tuntuks saanud söödava ja kasvatatava toidu näol. Lisaks korjasid eurooplased ameeriklastelt üles süüfilise. Üldises maailmapildis said eurooplased teadmisi juurde zooloogias, botaanikas, etnoloogias ja geograafias. Kui tuua välja maadeavastuste head ja halvad küljed, siis positiivseteks asjadeks nende juures oli
Töökoha saamisel loevad nii mõneski kohas perekondlik päritolu (see on aga diskrimineerimine, inimõiguste rikkumine). Rikkurid ei tohiks vaestele ülalt alla vaadata, vaid pigem mõtlema välja võimalusi, kuidas aidata abivajajaid. Kaasaegses ühiskonnas on aga tihti nii, et leitakse, et igaüks on oma õnne sepp (liberaalne maailmavaade) ning keegi ei soovi uppujale õlekõrt ulatada. Mida, kes peaks olukorda parandama? Leian, et valitsus peaks püüdma oma riiki, seealhulgas ka kodanikke, päästa. Selleks on ju mitmeid võimalusi. Näiteks tuleks ümber korraldada maksusüsteem, mis aitaks inimarengu indeksit tõsta (Rootsis on see õnnestunud). Teiseks võiks valitsus eelarvet korrigeerida ning teha ümberjaotusi, sest selleks, et riik stabiilne oleks peavad kõik harud olema tasakaalus. Mingi haru eelistamine, nagu näiteks II maailma sõja ajal Venemaal, kus primaarseks seati rasketööstus, viib terve majanduse tasakaalust välja. Kolmandaks
annaabi.ee 
