Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas.
Jäik
muutumatu eluasemekulude määr ei stimuleeri leibkondi suurendama oma sissetulekuid
ega parandama oma elamistingimusi (vaesuslõks).
Vaesuslõksu ohtu mõõdetakse nn degressiivsustasemega, - mis näitab eluasemetoetuse
vähenemist suhtena leibkonna sissetuleku suurenemisesse. Üks ühik lisasissetulekut
toob kaasa eluasemetoetuse vähenemise ühe ühiku võrra. Enamikes KIE riikides on
degressiivsustase suhteliselt talutav (ca 30%), Eestis on see100 %, mis näitab, et Eesti
toimetulekutoetuste süsteem kärbib toetusesaajate töötahet ja soodustab nn vaesuselõksu
teket.
Eeltoodust järeldub, et eluasemetoetusega pakutav sissetulekute tugi ei ole elamispinna
nõudluse stimuleerimiseks piisav vahend.
2. Pakkumist toetavad meetmed. Subsideeritud eluase ehk sotsiaalelamispinna mõiste
on KIE riikidest seaduses defineeritud väidetavalt vaid Eestis, Poolas ja Rumeenias.
annaabi.ee 
