AJALOOFILOSOOFIA
Alates 19. saj teisest kolmandikust on selliseid väiteid vaieldamatult püütud
saada. Igas kohas, kus kirjanik spekuleerib, ajaloolane endale seda ei luba.16
Faktiväidete mõttes saab objektiivset ajalooteadmist ilmselt olla. Üksiku-
te faktide osas ei ole küsimust. Aga kas see objektiivsus ulatub veel kuhugi?
Põhjused?
Ajalooteadmine on objektiivne mitte ainult siis, kui faktiväited on tõe-
sed ning mõned väited põhjuste kohta on õiged, saadud usaldatavate prot-
seduuridega ning ajaloolastel on võimalik neid ära tunda. Siin ei ole jälle
juttu sellest, et üldse kogu põhjus. Selle kohta, mis on üldse, ei ole võimalik
tavaliselt midagi öelda. Näiteks: miks lakkas Eesti iseseisvus, miks see nii
juhtus, miks tehti nii vastaskandidaatidega. . . miks tahtis Stalin Eestit Lii-
duga ühendada? Lõpmatult sellisele küsimusele vastata ei saa; ei tea ja ei
saagi teada. Samuti ei tea, mis oleks olnud siis, kui. . . näiteks Eesti oleks ha-
annaabi.ee 
