Eesti murded Referaat
Karl Pajusalu doktoritöö (1996) käsitleb Karksi
murrakust lähtudest keele- ja murdekontaktide mõju murdekeele varieerumisele
ja tasandumisele. Eesti ja eestirootsi murdekontakte on käsitlenud
Evi Juhkam magistritöös (1998) ja hiljemgi (Juhkam 2000), kirderannikumurde
suhteid naabermurrete ja -keeltega Piret Norvik oma magistritöös
(1998) ja artiklites (1996, 2000) ning Kaja Toikka magistritöös (2000). Hiiu
murrakute ja soome murrete sõnavarasuhteid jälgib Meeli Sedriku magistritöö
(1994b, artiklid samast 1994a, 1995). Sedrik on jälginud ka Hiiu murrakute
kontakte eestirootsi murrakutega (1999). Paul Alvre on vaadelnud
kirderannikumurde
ja vadja keele ühisjooni (Alvre 2000). Eesti-läti keele- ja
murdesuhteid eritleb Lembit Vaba doktoritöö (1997). Murdekontaktide uurimise
esilekerkimist on toetanud ka rahvusvaheline läänemeresoome keeleatlase
projekt. Mitmeid selle raames tehtud uurimusi tutvustab EKI toimetiste