Aristoteles
Kui naist käsitletakse perekonnaski
"loomupäraselt" mehel alluvas rollis, ei teki muidugi küsimustki, kas naine võiks olla
valitseval positsioonil ühiskonnas või riigis. Kui siin oleks tegemist pelgalt Aristotelese
individuaalse hoiaku väljendusega, siis poleks see filosoofiliselt huvipakkuv. Kuid tundub,
et antud Aristotelese vaatekohta saab käsitelda ka paratamatu järeldusena tema
filosoofilisest põhihoiakust. Nagu eelpool käsitletud, mõistab Aristoteles empiiriliselt
sedastatavat faktilist olukorda tegeliku olemisena, faktiline olukord aga oli tol ajal selline,
et naistel ei olnud poliitilist võimu ja nad olid allutatud positsioonis ka perekonnas.
Samasuguse "loomuliku" nähtusena nagu meeste ja naiste ebavõrdsus, käsitleb
Aristoteles ka orjust. Tema väite kohaselt leidub lihtsalt selliseid inimesi, kes oma
loomupärastelt eeldustelt sobivad enam orjadeks kui vabadeks inimesteks. Need on