Hirm pole tähtis
" Tüdrukud
vahetasid omavahel pilke. Nende mõlema näol olitaas sama kummaline ilme nagu hetk tagasi.
Mõnda aega valitsesvaikus ning siis ütles Joanna ebalevalt: ,,See oli kindlasti Olivia. Takäib
minu paralleelklassis.",,Kas ta on haige?" päris Matilda. ,,Või kiusab teda keegi?"Nüüd pööras
Joanna end Adeele poole. ,,Räägi sina," palus ta.,,Miks mina?" Adeele põsed õhetasid ja silmad
olid läikimahakanud." Sest esiteks oled sa vanem! Ja pealegi, sina ju nägid sedapealt ja läksid
abi kutsuma!",,No olgu." Adeele ohkas ja tema suu tõmbus peenikesekskriipsuks. Hetkeks näis
Matildale, et tüdruk hakkab nutma. Adeeleaga raputas üksnes nukralt pead ja tõmbas sügavalt
hinge. ,,Sellel Olivial oli noorem õde," alustas ta. ,,Vist umbes seitsme aastane.Ta suri selle suve
alguses, umbes kuu aega tagasi."
Minule jäi see sellepärast meelde, et see oli üks kurveim koht raamatust.
Arvamus
Minule meeldis see raamat