"sedaliieest" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Pärast sain küll aru kätte, aga mõtlesin: «Olen ma ise su surma suust välja kiskunud, siis ei pea sa minu käe läbi surema.» 169 Aga andeks ei saa ta seda mitte, ja nuhtlus võib peagi tulla.» «Pai Villu,» palus Mai, «ära tee enesele liigjulgusega kahju! Ma tean, et sa oma elust ei hooli, aga mõtle oma vihas selle peale, et siin ilmas üks hing elab, kelle elu sinu elu, kelle surm sinu surm on.» Ei ole maa peal sedaliieest, kes sääraseid palveid hea meelega ei kuuleks. Ei ole ka sugugi imeks panna, et sepp täie suuga tõotas ikka ja igas asjas kõigepealt oma Maie peale mõelda, ja et ta neid tõotus! hoopis üleliigsete surumiste ja suuandmistega kinnitas. Mai aga unustas üürikeseks ajaks kõik oma kurvastused ning aimused ja jõi täiest õnnekarikast uut elu ning lootust. Pimedus oli juba käes, kui sepp, Mai ja sulane, kes Maiega kaasa oli tulnud, Risti talu poole liikuma hakkasid