Põhiliste plastide leiutamine ja ajalugu
tselluloosnitraatiga [7].
Mitmekülgse materjalina hakati tselluloidiga asendama kilpkonnakilbi- ning
elevandiluud (vandlit) jt sarnaseid looduslikke materjale. Samuti oli tselluloosnitraat
esimeseks heaks alternatiivmaterjaliks fotonegatiivide ning filmilindi valmistamiseks,
olles painduv ja läbipaistev. Esinesid ka teatud probleemid nimelt aja möödudes
muutus materjal kollakaks, pragunes ning oli süttimisohtlik.
Tselluloosatsetaat (secoid)
Kuigi prantsuse keemik Paul Schützenberg avastas teslluloosatsetaadi juba 1865
hakati teda laiemalt kasutama alles 1894 (tootmine patendeeriti Inglismaal), 20-
nda sajandi alguses hakati materjali kasutama ka filmitööstuses (kuna võrreldes
tselluloidiga ei esinenud iseeneslikke süttimisi, nimetati seda ,,ohutuks filmilindiks")
ning rõivatööstusesse jõudis materjal pärast I maailmasõda [9].
Teluloosatsetaat, Inglise keeles secoid, on samuti puuvillal põhinev polümeer,
annaabi.ee 
