Jaan Poska referaat
Vilms Helsingis maha oli lastud, muutus J. Poska peaministri faktiliseks asetäitjaks. 1918.
sügisel olid Saksa okupatsioonivõimud sunnitud Poska võimu, autoriteeti ja ametit juba
aktsepteerima, sest Saksamaa oli sõda kaotamas ja nende üldine võim vähenes igal pool.
Kui Saksamaal puhkes revolutsioon, siis hakkasid ka Talinnas paiknevad soldatid ja
madrused sellega kaasa minema ning linnas tekkisid toitlusrahutused. Okupatsioonivägede
juhataja kindral Secendorff pöördus Poska poole, hirmul, küsis kindal J. Poskalt nõu, kuidas
rahvast rahustada. Poska vastas, et peatingimuseks on Eesti Maapäeva kokkukutsumine.
Seepeale kutsus Poska kokku Ajutise Valitsuse. Esimene istung toimus 11. ning esimene
avalik istung 12. novembril.
17. detsembril asus Poska koos paari kaaslasega Pariisi, kus toimus rahukonverents, sest
seal olid lubanud suurriigid Eesti saatuse määrata. Leiti, et Eesti iseseisvuse küsimust ei tohi
annaabi.ee 
