puiduliigis võivad olla nii suured, et värvuse põhjal ei saa kindlat liiki määrata. Õhu ja päikese toimel suurem osa puiduliike tumeneb (nt mänd). Lepp on värskelt raiutuna peaaegu valge, kuid õhuga kokku puutudes muutub õige pea oranzikakspunakaks. Harilikult annab lülipuit puidule värvuse. Värvuse annavad puidule eksraktiivained, vaigud, õlid ja parkained. Kontrastse värvusega puiduliigid on: eebenipuit, satiinipuu, ploomipuit, kirss, mahagonipuit, kreeka pähklipuu, sebrapuu. Ka immutatud puidus tekib värvuse muutusi. Vees lahustunud puidukaitsevedelikud, mis sisaldavad vaske, annavad immutatud pinnale roheka või rohekaskollase värvuse. Aja jooksul võib antud värvus muutuda kuldpruuniks, hallikaspruuniks või halliks, olenedes ilmastiku mõjust. Läige- tuleb kõige paremini esile radiaal lõikes, kus on säsikiired kõige paremini nähtavad. Tangensiaal pind on harilikult läiketu ja tüve läbilõige hoopis matt.
Joonis 39. Värvus. Vasakul venge, keskel- kuusk ja paremal pähklijuur _____________________________A. Roos______________________________ 28 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Intarsiatöödeks kasutatakse erinevate värvustega puitu ja värvitud puidutükke. Kontrastse värvusega puiduliigid on näiteks: eebenipuit, satiinipuu, kirsi- ja ploomipuu, mahagonipuu, kreeka pähklipuu, sebrapuu. Ka immutatud puidus tekib värvuste muutusi. Vees lahustatud puidukaitsevedelikud, mis sisaldavad vaske, annavad immutatud puidule roheka või rohekaskollase värvuse. Aja jooksul võib antud värvus muutuda kuldpruuniks, hallikaspruuniks või halliks, olenedes sellest, kui suurel määral ilmastik ja tuuled puitu mõjutanud on. Õlis lahustatavad puidukaitsevedelikud on harilikult värvitud. Kreosoodiga immutatud puit on must või pruunikasmust, kuid pleekub valguse käes tasapisi heledamaks