Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot
prioriteediks, saaks palju ellu viia. Ent selle võimalikuks tegemine vajab palju
suuremaid jõupingutusi kõigi poolt, alates tsiviilühiskondadest Sundas kuni sõjaväe
ning uue poliitilise eestvedamiseni, mis võtab ohjad detsentraliseerimise korral.
Lisaks on vaja ka üheaegseid suuremaid panuseid rahvusvahelistest
doonoragentuuridest ning sarnaste kaitse organisatsioonidelt. Näiteks muutuvatest
huvidest looduskaitse rindel võib võtta Kerinci-Seblati rahvuspargi, mis saab rohkem
kui 200 teadet aastas inimestelt, kes on nõus olema vabatahtlikud. Mõned
aastakümned tagasi, ei olnud sellisest olukorrast isegi kuulda sealkandis. [4]
Riigi kaitsealade lühiiseloomustus
Sumatra, mis on 1,800 kilomeetrit pikk ning 400 kilomeetrit lai on CEPF'i
esmase investeeringu fookuseks Sundas kuna see on vaieldamatult kõige suurima
mitmekesisusega hotspot nind samas ka kõige suurema ohu all.[3] Tänapäevaks on