PRANTSUSE REVOLUTSIOON
Uus rahvaesindus
Seadusandlik Korpus koosnes kahest kojast. Alamkoda oli Viiesajanõukogu, ülemkoda
Vanematenõukogu. Vältimaks ainuvõimu kujunemist, anti riigipea ülesanded viieliikmelisele
Direktooriumile. Perioodi 1795-1799 nimetataksegi Direktooriumi ajaks.
RELIGIOONI PROBLEEMID SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI AJAL
Enne revolutsiooni nautisid vaimulikud elu täiel rinnal: peeti pidusid ja balle, joodi veini ja konjakit
(parmud!), eladi koos "majapidajannaga" (sebime mingid eided või midagi) või peeti kõrgest soost
armukesi (lühidalt: kepp ka keeks).
Pärast revolutsiooni läks nende elu aga keeruliseks. Generaalstaatide ja edaspidiste kogude
koosseisus pidid just vaimulikud võtma vastu otsuseid, mis neile endile polnud soodsad, kuid selle
abil näidati rahvale, et tõepoolest tegeletakse jumala teenimise, mitte millegi muuga. Näiteks oldi
sunnitud loobuma kõigist kiriku maadest ja varandusest, millest said nn riiklikud varandused.