Lõhe
Lõhe levik. Maailmas on lõhe looduslikult levinud vaid Põhja-Atlandil ning viimasega
Põhjamere ja kitsaste Taani väinade kaudu napis ühenduses olevas maailma suurimas
riimveekogus Läänemeres. Atlandi idakaldal ulatub lõhe leviala Portugalist (41º
põhjalaiust) kuni Kara mereni, läänekaldal Connecticuti jõest Labradori poolsaare
põhjatipuni. Põhjas küünib levila Islandi ja Lõuna-Gröönimaani.
Atlandi lõhe paikne vorm nn. järvelõhe (S. salar morpha sebago) elab mõnes suures
sügavas järves, nagu Laadoga, Onega, Saima ja Vänern Euroopas ning mitmes Põhja
Ameerika järves. Peale paikse järvelõhe leidub ka üksikuid paikseid jõepopulatsioone.
Läänemeres oli lõhe varasemal ajal üsna laialt levinud, asustades kõiki kudemiseks ning
noorjärkude kasvamiseks sobilikke jõgesid. 19. sajandi keskel sigis lõhe vähemalt 60
Läänemerre suubuvas jões, mille hulka kuulusid ka 11 Eesti jõge: Narva, Purtse,
annaabi.ee 
