Viini kongress ja rahvuslik liikumine
ja Austria impeeriumi koosseisu kuulunud
rahvad hakkasid taotlema võõrvõimust
vabanemist. Paljudeks väikeriikideks
killustatud Itaalias ja Saksamaal igatseti
seevastu rahvuslikku ühtsust. Ainukese
võimalusena oma nõudmisi saavutada nähti
sageli rahvaülestõuse ja revolutsiooni.
2. Kuidas tõlgendati rahvuse mõistet Lääne –Euroopas ja kuidas Kesk- ja Ida-Euroopas (lk
15 sinisel taustal)?
a) Lääne- Euroopa: Rahvust ühendab ühine territoorium ja riik, rahvus on üles
seatudkodakondsusele. Keel, rass või etniline päritolu pole olulised, tähtsad on ühised poliitilised
tõekspidamised.
b) Kesk- ja Ida – Euroopa: Rahvusega seostatakse eelkõige etnilist ja kultuurilist kuuluvust,
st sünnijärgset päritolu, keelt ja ühist kultuuri, poliitilised raamid pole rahvuse määratlemisel
peaaegu üldse olulised. Seetõttu ei loeta oma rahvuse hulka neid inimesi, kes pole selleks
sündinud.
2.1. Millised rahvused olid Euroopas olemas?
1. 19. sajandi alguseks