Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel
vormide kasutamisega. Agrammatismid ilmuvad kõnesse sagedamini siis, kui Laura
koostab ütluse plaani ise. Testiülesannetest osutus nimisõna tüvevariantide (lisa 7, ül 2.1)
(95%) ja osastava käände lõpuvariantide (95%) kasutamisel (ainsuse omastav, osastav,
mitmuse osastav kääne) raskeimaks mitmuse osastav kääne. Laura kasutas käänet õigesti
14 korral 19st (74%). Vigadest esines viiel korral morfofonoloogiline agrammatism
(noasid, tähesid, peasid, seasid, ukse). Uuringu vältel avaldus kõnes nii morfoloogiline
agrammatism (selle lumenemmest pro sellest lumememmest), kui morfofonoloogiline
agrammatism (aknat pro akent; õmbletakse pro õmmeldakse; noasid, tähesid), valdavalt
esineb kõnes siiski morfofonoloogiline agrammatism.
Süntaks. Võrreldes muude valdkondadega ilmneb Laural süntaktilistes oskustes
enam probleeme. Võib öelda, et süntaksi puhul on peamiseks probleemiks lauseloome,
mitte lausete tähenduse mõistmine
annaabi.ee 
