Eesti rahvatoite
Küpsetati rukkileivataignast kuhikukujulisi leibu. Siis küpsetati seakujulisi leivapätse. Leibu kasutati
tihti ka ennustamiseks.
Tõnisepäeva (17. jaanuar) peeti talve keskpaigaks. Et seapidamine hästi edeneks, söödi
tõnisepäeval seapead või ainult seakõrva hapukapsaste, ubade ja hernestega.
Küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust külma selgroo murdumist. Seepärast
küpsetatigi seaselgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega.
Traditsiooniliseks vastlapäevatoiduks oli oa- või herneleem seajalgadega. Külvimees pidi
vastlapäeval üheks korda sööma, siis andvat põld üheksakordse seemne. Uuemaaegsed
vastlapäevatoidud on vastlapuder ja kuklid. Vastlapäevaks lõppesid üldiselt lihatagavarad otsa ja
järgnevatel tähtpäevadel ning pidudel kasutati rohkem muna-, jahu- ja piimatoite.
Madisepäeval (24
annaabi.ee 
