Vana-Rooma aristokraat
Hea koka eest maksti terve
varandus. Olid koguni erilised ametimehed, kelle ülesandeks olid üllatavate roogade
väljanuputamine. Vabariigi ajajärgul olid toidud olnud lihtsamad ja vaprad roomlased lehkasid
nagu talupojadki tugevasti küüslaugu järele. 1. sajandil e.m.a hakkas senine lihtsus kaduma ja
asemele tulid Idamaade luksust jäljendavad kombed. Ikka sagedasemaks muutus linnupraad.
Eriti hinnati paabulinnu liha (varem lepiti searupskitega). Toitu hakati vürtsitama meretaguste
vürtsidega. Ajuti söödi ilma mõõdutundeta. Üksikute hulgas levis komme söödud toit
sealsamas välja oksendada. Selleks kõdistati kurgunibu paabulinnu sulega, mis leiti olevat
küllalt peen moodus uuele maiuspaladele ruumi tegemiseks.14
Sööjaid ümmardas arvukalt orje. Tavaliselt olid külalistel kaasas oma orjad, kes istusid või
seisid peremehe lähedal. Nad hoidsid peremehe sandaale, ulatasid räti näppude pühkimiseks,
annaabi.ee 
