Keskaegse linlase toidulaud
Mujalt
jaksati kohale vedada ainult seda, mida kohapeal polnud - soola, vürtse ja maitseaineid.
Sisseveetud kaupadest olid peale soola vaesemale rahvale olulised veel heeringas ja
soolatursk, rikkad himustasid vürtse ja veini. Vürtse tunti ja kasutati vaat et rohkemgi kui
praegu, kõige levinumad olid ingver, mitut sorti piprad, muskaat, rooma köömned, safran,
kaneel, nelk. Kohapeal kasvatati lisaks aedruuti, sibulat, küüslauku, tilli, kummelit, salveid,
mädarõigast.
Seapekiga herned ja oad olid keskaja Euroopa igapäevaroog. Eestimaal söödud ka kaalikat,
porgandit, peeti, kurki, redist, rõigast ja pastinaaki.
Lihaloomad olid samad mis praegugi, piimast tehti võid, koort ja kohupiima. Kuna jaht oli
feodaalide privileeg, oli metsloomaliha vaid kõige väärikamate linnakodanike laual. Aga muu
liha polnud luksus, seda sõid keskajal ka kõige vaesemad inimesed. Söödi palju kala, aga ka
hülgeliha.