Rahvalooming ja rahvalaul
viisid, kus eeslaulja laulab ette, järellauljad kordavad küll samu sõnu, aga viis on erinev.
Üheks vanemaks laululiigiks on töölaulud, mida lauldi, et töö paremini edeneks.
Mitmesuguseid kombetalitusi saatsid tavandilaulud, mis on seotud rahvausundiga. Maarahvas
uskus, et esivanemad kontrollivad nende elu, kuigi nad ise viibivad teispoolsuses. Arvati ka, et
nende hinged käivad hingedepäeval kodus. Mardi. Ja kadrisandid olid esivenamate hinged.
Tavandilaulud jagunevad kaheks: On seaotus rahvakalendri tähtpäevadega;
üleminekurituaalid lauldi sünni puhul, surma puhul, pulmades.
Uuem rahvalaul
Vahetas regilaulu välja 19. sajandil. On saanud mõjutusi mujalt Euroopast. Sõnu tõlgiti,
regivärsi reeglitest enam kinni ei peetud. Algriim asendus lõppriimiga. Lõppriimis värsiread
riimuvad. Uuemat rahvalaulu lauldi ka mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kadus ära
maagiline tähendus ja ka seotus rahvausundiga. 19. saj kujunesid Eestis rahvalauludeks