Jürgen Rooste Referaat
kolmas kord vaikib nagu nukker nukk..“
LOOMING
Jürgen Rooste Luule on ekspressiivne ja voolav, jättes mulje takistamatu hooga sündinud
sõnumitest. Tihti leiab tema luuletustest palju irooniat ning Rooste luule põhiteemadeks on
laiemas laastus Taanilinn Tallinn, ühiskond, alkool, naised, ilu ja armastus. Tema stiil on
kärarikkalt kõikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt häbitundetu. Roostet
võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Tema luulet seaostatakse tihtipeale uuema
eesti luule sotsiaalsusega ja tema loomingut iseloomustab vahetu reageerimine ühiskonnas
toimuvale, eriti eesti keele ja kirjanduse saatusele praeguses ühiskonnas.
Rooste luulest leiab palju lause- ja kõnekujundeid, mis on käsitletud suure meisterlikkusega.
Samuti kasutab ta palju võõrsõnu ning poolvokaali w-d. Selle tõttu on luule kohati raskesti
mõistetav. Enamus Rooste luulest on kirjutatud vabavärsis ning puuduvad õigekirjareeglid,
annaabi.ee 
