sõnajalg, metstarn, metstulikas, metstähthein, salu-tähthein, lõhnav varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, kähar-salusammal Sj-sõnajala KKT Sageli veekogude kallastel, lammi alad. Parasniisked kuni ajutiselt liigniiskedkarbonaat ja pruunmullad. Boniteet 1a-2 Peapuuliik: kuusk, arukask, saar, haab, sanglepp Puhmarinne: puudub Rohurinne: angervaks, heinputk, jänesekapsas, jänesesalat, sookastik, sookoeratubakas, õrn lemmalt, nõmm- liivatee, ojamõõl, seaohaka, püsikseljarohi, laanesõnajalg, laiuvsõnajalg, maarjasõnajalg, naiste sõnajalg, ohtene sõnajalg, metstähthein Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, raunik, käharsalusammal Soovikumetsad- Niisked ja kõrge rohurindega, madalas kohas tasandikel An-angervaksa KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, arukask, Ku, Sa, Hb Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav-tulikas, hein-putk, lepiklill.
üksikud sookased ja pajupõõsad. Enam-vähem looduslikena püsinud tarnasoodes on tavalised harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip. Mõned sood meenutavad taimede ohtruselt Saaremaa käpaliste niite, kuid liigirikkuselt jäävad neist maha (Miksike. Stepanova, 2015). 8 Puissool, mis läheb üle sookaasikuks, on tavaline sookastikukooslus. Ojade kaldail ja soostunud nõgudes kasvab paljudes kohtades rinnakõrgune angervaksa-seaohaka rohustu (Arold 2005: 193). Õhukese moreenkihiga mõhnade kuivadel nõlvadel ja fluviomõhnadel kasvavad üsna liigirikkad sürjametsad-maasika- ja sarapuumännikud ning- kuusikud. Madalamate ja karbonaadivaesemate kõrgendike näivleetunud muldadel on tüüpilised laanemetsad jänesekapsakuusikud ja kohati ka jänesekapsa-pohlamännikud (palumetsad). Liivast limnomõhnade toitekehvadel kuivadel leetmuldadel kasvavad vähetootlikud ja vanemas eas hõredad sambliku- ning kanarbikumännikud
annaabi.ee 
