K.Ristikivi "Hingede Öö"
proosaüllitiste (nagu näiteks "Rooma päevik" ja "Sigtuna väravad") kõrval. Enamuse oma
eluperioodist veetis kirjanik pagulasena Soomes ja Rootsis ning seepärast on antud romaanigi
toodud sisse põgenikuhirme ja -komplekse.
Materjal on pärit 20.sajandi keskpaiga Rootsist, autori isiklikest kohanemisraskustest ja õige
kodumaatunde puudumisest.
Jutt käib ühe üksiku mehe rännakutest kummalises majas, kohtumistest sealviibivate isikutega
ning erilistest sündmustest osavõtmisest. Mõnes mõttes võib vaadelda sisu ka kui ühe mehe
ärakäimist "teispoolsuses" - nö vangis, kus aeg ei oma enam mingit tähtsust, sest
sinnasattunud on leppinud paratamatusega ja jätkavad eksisteerimist sarnaselt reaalsele elule.
Kui jätkata "Hingede öö" lahtimõtestamist selle sama nurga alt vaadatuna, siis on teose
probleemiks juhuslikkuse, etteaimatuse ja inimelu vahekord. Maailm, mis jääb väljaspoole
annaabi.ee 
