kus käis üle 90 000 inimese, võib öelda, et seekord ei olnud lauluväljak nii ebameeldivalt ülerahvastatud. Huvitav fakt on ka see, et selle kontserti suur osa kuulajaid ei olnudki välismaalased, sest kõikides naaberriikides esines Gaga samuti. Gaga suhtles publikuga väga palju ja kordas seda, et kõik on siin maailmas võrdsed ja olla erinev tähendabki olla eriline. Oma vahepealsete kõnedega suutis ta tekitada väga tugevat ühtekuuluvustunnet ja küllaltki hubast keskkonda sealviibijate hulgas. Kui midagi korraldajatele ette heita, siis ainult seda, et erikülalisteks oleks võinud valida kellegi tuntuma või lausa öeldes parema. Ma polnud varem kummastki erikülalisest kuulnudki ega osanud kuidagi nende muusikale reageerida. Negatiivsema mulje jättis ka turvatöötajate ülbe käitumine pärast kontserdi lõppu, kui nad hakkasid ülbelt inimesi Lauluväljakult välja ajama. Kokkuvõtvalt võib öelda, et see oli minu elu parim kontsert. Mitte ükski teine kontsert ei ole
Henry Laks esitas oma repertuaari istudes kännu peal ja mängides saateks kitarri. Enne iga loo esitamist rääkis ta natuke nii endast kui ka oma lugudest. Kõigepealt vabandas ta oma käheda hääle pärast, kuna oli hiljuti haige olnud, kuid ei saanud loobuda ka pakkumisest oma sõbra sünnipäeval esineda. Esimeseks looks oli ,,Tule kui leebe tuul," mis oli omal ajal väga populaarne lugu. See on lugu, mida teavad isegi väga paljud praegused noored. Samuti oli lugu tuttav ka kõigi sealviibijate hulgas, kes laulsid lugu vaikselt kaasa. Teiseks looks, mis esitamisele tuli oli Urmas Alenderi lugu ,,Hüvasti kollane koer". Enne loo juurde asumist rääkis ta, et ta võtab kitarri iga päev kätte ja üritab natukene mängida. Oli näha, et artist ei olnud veel haigusest terveks saanud, sest tema silmades oli kummaline ja natukene väsinud pilk. ,, Hüvasti kollane koer" ei olnud rahvale nii tuttav nagu seda oli eelmine laul, sest kaasa lauljaid oli palju vähem .