Referaat Vana-Rooma kohta
konsulid ehk sõjaväejuhid; neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid saatis 12
auvahti, kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit rihmaga kokkuseotud
vitsakimpu (Benito Mussolini võttis vitsakimbu fasistliku partei sümboliks).
Preetorid ehk õigusemõistjad,(neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ning
vajadusel asendasid konsulit, nende tähtsaim ülesanne oli korraldada
õigusmõistmist kuid vajaduse korral võisid nad ka juhtida sõjaväge.
Tsensorid valiti endiste konsulite sealst viieks aastaks, kelle ülesanne oli
kodanike loendus, senaatorite nimekirja koostamine ja elukommete
kontrollimine. Neid peeti väga auväärseteks ja ametisse valiti üldiselt eakad ning
auväärsed mehed, kellel oli riigiasjades suur kaal.
Diktaator ehk piiramatu võimuga ametiisik, kes juhtis riiki hädaolukorras (kuni
6 kuud), sel ajal kuulus talle piiramatu võim, kuid peale taandamist pidi ta enda
tegude eest aru andma ning ka vajaduse koral vastutama.