Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Kuid ainult tähendus on see, mis vabastab." (JUNG1977:330)
On kerge näha raskusi, mida koges teoloogia 19. sajandil. Püüdes ajaga kaasas käia oli
vältimatu näiteks tekstikriitilise lähenemise kasutuselevõtt Pühakirja suhtes. Siiski ei olnud see
ilmselgelt piisav ning ühiskonna ,,valgustatud" osa jaoks muutus üha küsitavamaks teoloogia
kui selline, kuna ta objekt ei ole reaalteaduslike meetoditega uuritav. Kuidas kaitsta enda õigust
elule, kui nii Jumalat kui ka peegeldusi Sealpoolsest inimese psüühikas (ehk siis inimese
religioossust) peetakse ühtviisi metafüüsilisteks spekulatsioonideks? On ilmselt vältimatu, et
peale teoloogia löögi alla sattumist juhtus sama paratamatult ka ajaloo, filosoofiaga ning
psühholoogiaga. Isegi käesoleval, 21. sajandil ei pea osad teadlased nimetatud distsipliine
,,päris" teaduseks, süüdistades neid spekulatiivsuses.
On selge, et antud süüdistust tahtis Freud vältida ning valis selleks oma teooriate tiheda