Jüri Tuulik „VARES“
Äkki oli varese peakohal kajakakisa. Mardu päästis
juba teist korda Mihkli. Kuid ka edaspidi käis Mihkel ainult vanaema järel.
Aeg oli kaalikaid istutada. Vanaema pani taime auku ja Mardu kastis. Kui nad peenra
lõppu jõudsid, oli vares kõik kaalikad peenrast välja sikutanud. Mihkel oli solvunud,
kui ta peenramaalt ära viidi. Ka edaspidi oli nii, mis ripakil see oli Mihkli noka vahel.
Ühel päeval tuli Leemet koos Kaarliga ja kaasas oli neil tort. Sellist ilusat torti polnud
sealperes veel nähtud. Leemet tuli emale kosja. Kuna Mardu keeldus Leemeti toodud
torti söömast, lubas Leemet Mardu osa anda linnule. Leemetil polnud kahju ja ta
andis ka varesele õlut. Mihkel jäi õllest purju. Äkki nähti lindu jalgutpidi tordis
sonkimas. Leemet sai maruvihaseks, haaras linnust ja tahtis tal kaela murda.
Viimasel minutil peatas teada ema hüüd, kes just koju jõudis. Lepituseka linnuga
andis Leemet varesele veel õlut. Mardu sai pahaseks, kui Leemet koos linnuga tuppa
jalutas