Kaubandus aastatel 1920-1940
alguses mingeid taastusmärke. Mitmes riigis oli tootmine korrapäratu ja valitses
kontrollimatu inflatsioon, rahvusvahelises kaubanduses kehtisid edasi sõjaaegsed
piirangud. Toiduainete ja toorainete ning esmatarbekaupade nappus oli Euroopas
tavaline.
Suurest soovist olukorda parandada kutsus Rahvastelit 1920 aastal kokku Brüsselis
rahvusvahelise finantskonverentsi, et kavandada abinõud Euroopa majanduse
taastamiseks. Konverentsist võtsid osa 39 riiki, sealosas ka Rahvasteliidu
mitteliikmesmaad Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Konverentsil rõhutati sõjaeelse
liberaalse kaubanduse taastamine. Rahvasteliit pakkus finantsüsteemide
rekonstrueerimiseks eri riikide abiprogramme, mis hõlmasid nii tehnilist abi
konsultatsioonide näol kui ka laene. Samas tegi ka Rahvasteliidu Majandusekomitee
tihedat kostööd ka Rahvusvahelise Kaubanduskojaga ja tulemuseks oli 1923 aastal