Vabadussõda ja Tartu rahuleping
rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama
asuda.
Lepingupooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil asuda
teisele lepinguosalisele vaenulikke sõjavägesid või teise lepinguosalise
riigi valitsemisele pretendeerivaid valitsusi (Eestis
likvideeritiLoodearmee).
Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati
eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud
varadest, sealhulgasVoronezisse evakueeritud Tartu Ülikooli varad, jäid
tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile,
segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust.
Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse
tähtsusega sündmuseks.
Rahvusvahelised suhted[
Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale
esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik,
mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping avas