Leiva ajalugu
Teateid erikujulistest
jõululeibadest on juba 19. Sajandi algusest. Jõululeib võis olla mõne looma kujuline
näiteks seakujuline, kuhikuga (imiteerides viljakuhja), auguga, millesse võis hiljem
asetada küünla. Jõuluorikas oli pikerguse kujuga. Sellele anti sea kuju. Üks ots
vormiti seapea moodi, külgedele märgiti mügerikkudega jalakohad. Jõuluorika
pikkuse ja raskuse kohta on ka üpris täpseid teateid. Eesti mandrilt on andmeid 1,5
jala pikkusest seakujulisest jõuluorikast, millel olid nina, sõõrmed ja silmad. Seljal oli
45 jutti, nende vahel harjaseid meenutavad kühmukesed. Hiiumaal on jõuluorikale
sõrmega tehtud keskele ka maagiline märk viiskand, selle ümber veel sõrmeotsaga
kirjad (Astel, 1992).
Teine peamine jõululeib oli ümara kujuga. Seda nimetati jõululeivaks ehk kuhjaga
leivaks. Saaremaal Karja kihelkonnas tehti sellised leivad näiteks läbimõõduga 31 cm
ja kõrgusega 12 cm
annaabi.ee 
