Rukkileib meie toidulaual arvestus
uudseleiba hoiti viljasalves alles. Sellest jagati tükikesi nääride ajal
loomadele ja kevadel kündjale.
29. Jõululeivad
Jõululeib kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub
hiljem edasi selle sööjatele. Traditsioonilised jõululeivad tehti enamasti
hapendatud rukkijahust. Jõululeib võis olla mõne looma kujuline, kuhikuga
(imiteerides viljakuhja) või auguga, millesse võis hiljem asetada küünla.
Jõuluorikas valmistati puhtast rukkijahust ja vormiti seakujuliseks. Teine
peamine jõululeib oli ümara kujuga. Seda nimetati jõululeivaks ehk
kuhjaga leivaks.Kuhikuga leibadele löödi või vajutati sõle, söe või võtmega
märgid sisse. Kolmas erikujuline leib oli näärikakk ehk nääris. Tehti sageli
odrajahust. Näärikakud olid ümmarguse kujuga. Peale meisterdati
spiraalne mõhn, mis lõppes keset leiba oleva nupuga.
30. Leib pulmakombestikus
Juba enne pulmi oldi varmad tulevase noorpaari tulevikku ennustama.
annaabi.ee 
