Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )
Eestlaste vastlakommetes
on tähtsal kohal liulaskmine, millega loodeti head lina- ja kanepikasvu. Arvati, et mida pikem
liug, seda piem lina. Vastlapäeval küpsetati leiba, mitmesuguseid kukleid ja kakukesi. Karjas
väideti, et vastlapäeval küpsetatud leib ei lähe hallitama. Vastlapuder – tangupuder, harvem
jahupuder – keedeti vastlapäeva hommikuks. Lõunaks või õhtuks olid seajalad, mida keedeti
kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Vastlapäeva seajalakonte kasutati mitmel pool
ennustamiseks. Viljandis, Kadrinas ja mujal soovitati seajalaluud ritta seada. Igale luule anda
tüdruku nimi. Siis kutsutakse koer uksest sisse. Kelle nimelise luu koer kõige enne ära viib,
see saab kõige enne mehele. Vastlapäeva ilmaended sarnanevad teiste talviste tähtpäevade
omadega. Vastlapäeva lumesaju järgi ennustati head vilja- ja marjasaaki, kuid ka rohkesti
putukaid ja taimekahjureid. (1995 puusea aasta)
3
annaabi.ee 
