Asjaõigus eksamikonspekt
Asjaõiguslik ostueesõigus erineb võlaõiguslikust õiguse eseme ja ulatuse poolest.
Võlaõigusliku ostueesõiguse esemeks saavad olla kinnis- ja vallasasjad ( VÕS § 208 lg 1 koos TsÜS
§-ga 50) ning ka õigused (VÕS § 208 lg 3). Asjaõigusliku ostueesõigusega saa koormata ainult
kinnisasja (AÕS § 256 lg 1), hoonestusõigust (AÕS § 249 lg 1), korteriomanit ja
korterihoonestusõigust (KOS § 1 lg 1 ja § 24 lg 5).
Võlaõiguslik ostueesõigus loob suhted ostueesõiguse seaja ja ostueesõiguse omaja vahel.
Asjaõiguslik ostueesõigus kui asjaaõigus omab mõju ka kolmandate isikute suhtes ja seda eelkõige
oma eelmärke mõju kaudu.
Asjaõigusliku ostueesõiguse laiem ulatus ilmeb ka selle seadmise võimalikkuses teise kinnisasja
igakordse omaniku kasuks.
Majanduslikust aspektist vaadates põhjustab ostieesõigus koormatud kinnisasja väärtuse
vähenemist, sest sel juhul on raskem leida kinnisasjale ostjat. Iga ostuhuviline peab arvestama
annaabi.ee 
