Põualiblikad
nende tiivad on õrnemad kui kapsaliblikatel. Isastel on laigud tiibadel tumedamad. Tiibade
alakülg on hallikasvalge. Sinepiliblikas lendab meil mai keskpaigast juuli alguseni ja soodsatel
aastatel teise põlvkonnana augustis. Neid võib kohata okas- ja segametsades, sihtidel ja
metsateede servadel. Täiskasvanud liblikad peatuvad õitsvatel taimedel ja imevad nektarit.
Maikuus meeldivad neile kannikeste õied, augustis härjasilmad ja kesalilled. Röövikud toituvad
seahernestel (aas-seahernes, kevadine seahernes, mägi- seahernes) ja harilikul nõiahambal,
nukkuvad rohukulus (köidisnukk) ja nukud talvituvad. Ei esine eriti sageli. (Viidalepp, Remm
1996: 205)
Möödunud suvel võis minu koduümbruses kohata nii kevad- kui suvist sinepiliblikate põlvkonda.
4
Sinepiliblikas härjasilmal toitumas 05.07.2013
2.2. Reseedaliblikas (Pontia edusa)
Euroopas esineb neli liiki
annaabi.ee 
