ja pandi eraldi olevatesse sõjaväe koolidesse kus nad veetsid 11 aastat. Nende laste elu oli äärmiselt karm. Nimelt võisid sealsed õpetajad poisse peksta ning nad ei tohtinud ühtegi häält teha seega hellusest oli asi kaugel. Plussiks oskaksin vaid selle tuua, et Spartalased peale sellise koolituse läbimist hirmu ei tundnud. Ateenas aga oli poistel võimalik kodus elada ning ise koolis käia, kus õpetati peale füüsiliste harjutuste ka lugemist, kirjutamist ja arvutamis, seaeljuures vaid rikkamad said edasi õppida muusikat, tantsu, sporti ja kõnekunste. Alles 18- 20 aastasena pidid noorukid läbima kaitseteenistuse. See oli suur põhjus miks jäi Ateena jalavägi Sparta omale alla. Kuid merevägi oli Ateenas arenenum just asukoha tõttu. Spartas oli valitsemis vormiks aristokraatlik oligarhia kuid Ateenas alates 507 . a. eKr kasutati valitsemiseks demokraatiat. Ateenas katsetati ka otsestdemokraatiat ehk inimesed
Ateenas. See oli küll kohati julm , võttes poisid emalt 7 aastasena ära, kuigi muutes nooruki edasise elu mingil määral põnevamaks, andes talle uued sõbrad, kes olid kui pere eest ja arenemise sõjaväelaagrites, andes neile eluaegse koolituse olla kartmatu ja julge ning elu lõpuni oma riiki kaitsta. Ateenas oli poistel võimalik aga kodus elada ning ise koolis käia, kus õpetati peale füüsiliste harjutuste ka lugemist, kirjutamist ja arvutamis , seaeljuures vaid rikkamad said veel edasi õppida muusikat, tantsu, sporti ja kõnekunste. Alles 18- 20 aastasena pidid noorukid läbima kaitseteenistuse, mis oli ka üks suurimaid sõjalisi tegevusi poiste arengul. See oli ka põhjus miks jäi Ateena jalavägi Sparta omale sammu alla, kuigi Ateena asukohast tingitud oli seal tugev merevägi. minu arvamuse järgi oli jalavägi siiski olulisem kuna paljudes olukordades tuli laevadega liikumine ning sõdimine sootuks takerduseks edu piirates.