Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada?
ka ainult siis, kui see leiab ühiskonnale kasulikku rakendust. Näiteks võib tuua enne poelettidele
jõudmist arstirohtude katsetamise elusorganismide, sealhulgas ka inimeste peal, riskides sealjuures
nende eludega.
Juhul kui on olukord, et mingi hulk inimesi peab kõlbmatul teel teadmiseni jõutud tarkust
ebaeetiliseks ning teine grupp inimesi mitte, siis jällegi sõltub see sellest, millisel viisil selleni on
jõutud. Kui pole rikutud ranget inimõigust, pole käitutud seadustevastaselt, siis olenevalt kultuurist
ning selle tõekspidamistest, saab selle lugeda eetiliseks teadmiseks. Kui sellist teadmist rakendada
ning tõestada, et see suudab eluolu parandada, võib ajapikku muutuda antud teadmine eetiliseks
ning arvamus ebaeetilisusest muutuda.
Kui teadmiseni on jõutud ebaeetilisel teel, siis selle eetilisus sõltub ühiskonnast, kus selleni
on jõutud ning sinna kuuluvatest inimestest, nende kommetest ning tavadest. Lisaks kõigele sellele