Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
Keiser Joseph II- üldine seadus kuritegudest ja
nende karistamisest. Üld- ja eriosa. Tunnistas nullum crime põhimõtet. Kuriteo
mõiste on paika pandud. Karistused: ainuke eluvõtmine on poomine, kohaldada
võis ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Protseduur kindlalt paika pandud-
pärast hukkamist pidi laip 12 tundi rahvale näitamiseks jääma ja hukkamispaiga
kõrvale pidulikkuseta maha matta. Olid ka häbistavad ja paranduslikud
karistused.
Erinevalt ALR-st on Austria seadusteraamat puhas tsiviilõiguslik seadusandlus.
Järgib loomuõiguslikku süstemaatikat. ABGB, samuti ALR ja Code Civili
põhiprintsiibid, süsteem ja mõned olulise detailid olid loomuõiguslikud. Oma
materiaalse sisu poolest olid need roomaõiguslikud.
17.Preisimaa õigus.
Igal riigil on vaja õigust süstematiseerida. Reformimine algas Preisimaal.
Tekkis seadusandlik kogu- Preisi üldine maaõigus ALR. 1746-1794 Friderich II.
Suuremas osas puudutas tsiviilõigust, ka kriminaalõigust