Surm erinevate filosoofide käsitluses
inimkonda.
Antud referaadis on vaadeldud, mida on filosoofid erinevatel ajajärkudel surmast
arvanud. Käsitletud on nelja filosoofia ajajärku: antiikaeg, keskaeg, renessanss ja
uusaeg. Ajajärkudeks jagunemine on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest
arusaamadest inimesest ja maailmast.
1 ANTIIKFILOSOOFIA
6.-7.sajandil e.Kr. toimus vaimne pööre, mille käigus toimus üleminek müüdilt logosele
ehk mütoloogiliselt maailmavaatelt seadustemaailma. Pandi rõhku loogikale.
Põhiprobleemideks oli küsimus maailma esimesest algest, tõelisest tõest ning tegeleti
inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Antiikfilosoofia ajaperioodiks on 7.-6. sajand
eKr kuni 6. sajand pKr (Kvell, s.a).
1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr)
Herakleitos oli eelklassikalise ajastu üks omapärasemaid ning iseseisvamaid mõtlejaid.
Ta arvas, et inimhinge surematus on lubatud vaid üksikuile, eriti puhtaile ja valituile.