Eesti uusaeg (1710-1900)
sajandil. Philipp Crusius von Krusenstern. Tema abiline Caspar
Mayer. 1650. aastal panid kokku kuueköitelise Eestimaa rüütli- ja maaõigus.
Liivimaal tegi sama töö ära 1640. aastatel Engelbrecht von Mengden. Tema tööks oli
viieköiteline Liivimaa seadustekogu, seda on nimetatud ka Liivimaa maaõiguseks.
See saabki kohtumõistmise aluseks. Rootsi võimud ei kinnitanud neid seadusi 17.
sajandil, seda ei tee ka Vene võimud, samas ei tee takistusi nende seadustekogude
kasutamisele. Muid seadustekogusid veel ei ole ja ainult neid kasutatigi. Püüe saada
ametlikku kinnitust oli, kuid seda ei antud. Esimest korda provintsiaalõigusena
kehtestatakse 1845. aastal.
Linnad kui seisusliku autonoomia subjektid 18. sajandil
Terve rida ülevaateteoseid teema kohta. Raimo Pullat.
18. sajandi alguses oli seitse linna Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Kuressaare
ja Haapsalu. Mainitud seitse linna on saanud varasematel aegadel oma kõrgematelt
annaabi.ee 
