Nimetu
algeline orjandus ja kiri. Rahvas hakkas oma vabaduse tagatisena nõudma õiguslikku selgust ja
turvalisust. Oli vaja avalikult väljakuulutatud ja igaühele kättesaadavaid seadusi, mille täitmine oleks
kohustuslik kõikidele kodanikele, nii patriitsidele kui ka plebeidele. XII tahvli seaduste puhul oli
oluline, et see oli kirjalik õigus, küll aga polnud Roomlastele selles midagi uut, sest mujal Vahemere
ääres tehti õiguse kirjapanemisega palju varem algust. Kuid 451.- 450. aastal loodud
seadustekogumikuga anti kirjalik vorm õigusele, mis sidus kõiki kodanikke. See pidi olema sellises
vormis, mis oleks kättesaadav igale õiguskaaslasele: kirjutatud emakeeles (ladina) ja tehtud avalikult
teatavaks. Õiguse üleskirjutamine ei tähendanud õigusloomet, sest see oli juba olemas tavaõigusena,
kuid just nii roomlased sellesse suhtusid. Seadusest lähtuv ja seadusega tagatud vabadus pidi
kindlustama kõigile kodanikele nende õigused ning ohjeldama kõrgemat võimu. Roomlased ise