Bütsants ja Vena-Vene riik (Keskaeg)
Justinius oli väge haritud valitseja ja ta hoolitses ka riigi sisemise hiilguse eest.
Ta lasi Konstantinoopolisse ehitada Hagia Sophia katedraali, mida peeti üheks
Rooma ehituskunsti tippsaavutuseks. Lisaks riigi hiilgusele lasi ta ka korrastada
seaduseid. Ta lasi lisada varasematele seadustele ka enda väljamõelnud
seadused, mis olid varustatud kommentaaridega. Seadusekogu võttis kokku
kogu Rooma õiguse, mis sai enam kui tuhande aasta vältel eeskujuks kõigile
Euroopa seadusteandjatele. (lk 4446)
3. Välisvaenlaste sissetungid
VI sajandi teisel poolel, õige pea pärast Justinianuse surma, hakkasid põhja
poolt Balkani poolsaarele tundima lõunaslaavlased. Erinevalt LääneRoomast,
mis lagunes germaanlaste löökidest, õnnestus Bütsantsil pealetung peatada.
Bütsants riigina küll säilis, kuid suure osa tema territooriumist lõuna pool
Doonaud asutasid slaavlased. Samal ajal, kui Bütsants tõrjus slaavlasi, tungis
sinna KeskEuroopa uus hõimuliit langobardid