Riigiõigus
Kõige olulisem
vahetegu on siin ühelt poolt neil põhiõigustel, mis on kõigil inimestel, seega inimõigustel
kvantitatiivses mõttes, ja teiselt poolt neil põhiõigustel, mis on ainult riigikodanikel, seega
kodanikuõigustel kvantitatiivses mõttes. Ka küsimus, kas põhiõiguse kaitse laieneb ka juriidilistele
isikutele (PS § 9 lg 2), on isikulise kaitseala küsimus. Eriti huvipakkuv on see, et Eesti põhiseadus
tunneb seadusreservatsioone teatud õiguste mittelaienemiseks Eestis viibivatele välisriikide
kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Kui ükski seadus ei piira isikulist kaitseala, siis on näiteks
elukutsevabadus välismaalastel ja kodakondsuseta isikutel olemas võrdselt Eesti kodanikega (PS §
29 lg 1 lause 3). Isikulist kaitseala puudutava seadusreservatsiooniga on varustatud ka õigused
riiklikule toetusele (PS § 28 lg 2 lause 3), ettevõtlusvabadusele (PS § 31 lause 3) ja informatsiooni
saamisele (PS § 44 lg 4)